Kuldse retriiveri karva ettevalmistus koosneb tervest abinõude kompleksist. Esmalt tuleb koera pidada heades tingimustes, regulaarselt karva hooldada, piirata, takjad ja pusad eemaldada, näituse eel pesta spetsiaalsete vahenditega ja korralikult kuivaks föönitada.
Kuldse retriiveri pesemine
Lisaks näituse-eelsele pesule tuleks koera pesta ka siis, kui karv kaotab oma värske väljanägemise ja hakkab ebameeldivalt lõhnama. Üldreeglina kuldsed ei haise, kuid vanuse lisandumisega hakkab koeralõhn tugevamini välja lööma ning täiskasvanud koertel võib tekkida vajadus shampooniga pesemise järgi. Emast koea tuleb pesta inna lõppedes, et tema lõhn ei tekitaks arusaamatusi isaste hulgas.
Kasutage pehmetoimelist antiallergeenset heleda koera pesuks sobivat shampooni. Tõstke koer vanni ning niisutage karv läbi põhjalikult. Pesemist alustage peast ja liikuge saba poole (minu isiklikud kogemused ütlevad, et pea tuleb pesta viimasena, sest vee pähelaskmine toob endaga kaasa raputamistuhina ning mida lühemat aega pesemine seejärel kestab ja mida kiiremini koer dušši alt pääseb, seda kergem). Ärge unustage läbi töötlemast pikka karva esikäppadel, kintsudel ja sabal.
Šampoon peske välja ohtra voolava veega ning loputage pigem liiga kaua kui liiga vähe. On väga oluline, et pesuvahend eemaldataks kasukast jäägitult. Kui kasutate palsamita šampooni, võib palsamit pesujärgselt eraldi peale kanda vastavalt toote kasutusjuhisele.
Peale pesu tuleb koer kindlasti korralikult kuivatada, muidu võib tihedakarvalisel koeral tekkida probleem – paks karv ei jõua läbi kuivada ja hakkab läppunult haisema, võib tekkida märg ekseem (nn hot spot). Kuivatamise esimeses järgus kasutage hästiimavaid vannilinu, seejärel fööni. Paljud koerad pelgavad töötavat fööni, seepärast tuleb sellega harjutama hakata juba päris noores eas. Karva kuivatamisel kasutage harvade piidega kammi, kuivatamise käigus seadke karv vajalikus suunas. Kui pesu eelneb näitusele, siis tuleks koera pesemine ette võtta päev või paar enne seda, et karva läige jõuaks taastuda. (üldiselt käskis meie kasvataja pesta koera näitusepäeva hommikul)Peale pesu puhastage kindlasti koera silmi – võis juhtuda, et silma sattus pesuvahendit ning kõige vastutusrikkamal hetkel löövad silmad põletikuliseks. Samuti kuivatage hoolikalt koera kõrvad, eriti seest, sest sinnagi võis pesu käigus vett sattuda.

Trimming
Näitusekoerana vajab kuldne retriiver regulaarset trimmimist, et rõhutada paremini tema väliskuju, piirjooni. Trimming ei muuda halva välimikuga koera paremaks, ent teeb heast koerast suurepärase. Kas trimmida enne pesu või peale pesu, on igaühe enda otsustada. Eelistavam on pesta peale trimmimist, kuna pesujärgselt näeb karvkate märksa parem välja.
Et trimmimine selgeks saaks, on vaja kogemusi ja praktikat. Kui kuulute tõuühingusse, siis hoidke silmad lahti trimmimiskoolituse osas. Ka kogenud kasvatajad on valmis oma teadmisi jagama.
Igal juhul oleks targem alustada kuldse trimmimist koera sellelt küljelt, mis ei jää kohtuniku poole, siis ei paista untsuläinud kohad nii silma. (Ega see iga kord ette teada ei ole, et kohtunik koera ainult ühest küljest vaatab, ja ühekülgselt äranäritud koer ei ole mitte suurem asi. Seetõttu on vast targem, kui harjutatakse koera peal kas näituste vahel, kus vead jõuavad ehk taastuda, või sellise koera peal, kes näitustel ei käi.
Trimmimise saladus on lihtne – ärge kiirustage, eemaldage karva vähehaaval, alustades karvaotsakestest ja karva sageli läbi kammides; nii võite vaadelda oma “pügamiskunsti” tulemusi. Pidage meeles peamist – alati võib lõigata natuke veel, ent tagasi panna…

Suurimat tähelepanu tuleb pühendada rinnaesise ja saba karvkattele. Vaja läheb kaht sorti kääre, harilikke ja 32 hambaga harvenduskääre (see on oluline, kuna suurema hammaste arvuga käärid lõikavad karva järsumalt, rohkem).
Alustatakse kaela trimmimisest lõua alt ja külgedelt, laskudes kord-korralt allapoole õla suunas. Töötage suunaga ülalt alla, vastu loomulikku karvakasvu suunda Ärge kunagi lõigake karva karvakasvusuunaga risti, muidu jäävad näha järsud lõikekohad ja karv taastub sellisest lõikusest kaua. Ärge tehke kääridega rohkem kui kolm lõiget, seejärel siluge karv kammiga ja vaadake tulemust.

 Sarnaselt töödelge kogu rinnapiirkonda. Mõte on selles, et siluett muutuks täpsemaks ja rõhutaks väärtusi koera kehaehituses. Seejuures ei tohiks kuldne välja näha, nagu oleks teda juukselõikusmasinaga pöetud. USA-s eelistatakse karv rinnal jätta pikemaks, Suurbritannias eelistatakse lühemat lõikust.
Järgmine samm – laske koeral hinge tõmmata ning pange ta küljele lamama. Eemaldage tavaliste kääridega üleliigne karv käpapadjandite ümbert, aga ka esikäpa tagaküljelt kuni käpapäkani. Kuldsetel moodustuvad sageli varvaste vahele pusad, mistõttu on jalgu vaja sageli kontrollida ja tekkinud pusad aegsasti ära lõigata. Pusad võivad põhjustada koerale valu ning sellest tulenevat lonkamist, aga ka ekseemi.
Kuni koer lebab küljel, korrastage ka rinnajoon kõhualuse poolt. Seejärel kammige läbi esikäppadel kasvavad pikad karvad ning piirake nende otsakesi harilike kääridega, andes neile vormi. Küünarnuki poolt jätke karvad võimalikult pikemaks, randme poole peaks kontuur muutuma lühemaks. 
 

Edasi tuleks asuda saba kallale. Kasutage tavalisi kääre. Reeglina on looduslik karvkate kuldse sabal rikkalik, meenutades pigem pikakarvalise kolli saba. Alustage hoolsast läbikammimisest. Saba kuju peab sarnanema kööginoale – sabajuurel peab olema karv pikk, lühenema otsa poole ning sabatipp peaks olema ümardatud. Ärge sikutage koera sabast trimmimise ajal, sest koer hakkab automaatselt saba eest ära tõmbama, mis teeb töö keerukamaks. Kui olete lõikamise lõpetanud, harjake saba läbi, raputage ja harjake uuesti. Saate imestuse osaliseks, kuivõrd palju jäi sabasse lõikamata karvu. Täpsustage uuesti saba kontuur. Vahel tuleb seda teha lausa kolm või neli korda. 
On raske üheselt ütelda, kui pikaks tuleb jätta karvad sabajuurel. Mõned ei jäta alles rohkem kui 10 sentimeetrit, kuid võib jätta ka pikemaks, nii nagu endale meeldivam on. Tegelikkuses sõltub sabakarvade pikkus sellest, kuidas näituseseisakus koera saba ja keha omavaheline proportsioon paistab. Saba tipp peab ulatuma kannaliigeseni.



 

 

Kandadelt pügatakse ülearune karv harvenduskääridega. Skandinaaviamaades ei trimmita kandasid, et tagajalad paistaksid massiivsemad kui nad tegelikult oleksid. Ka  “pükstelt” ärge unustage eemaldamast ülearust karva ning andmast neile vormi.
Trimming lõpetatakse kõrvade pügamisega, ent kui koer on selleks ajaks juba väga tüdinud, võib seda teha ka järgmisel päeval. Kõrvadel kasvab palju karva, mis on eriti märgatav asendis, kus kõrvad on pea ligi. Ülearune karv tuleb eemalda. Harvendage alt üles suunaga ning jälgige pidevalt, mis välja tuleb. Töötades olgu teil silma ees elegantne koer, mitte pügatud lammas. Tavaliste kääridega andke kõrvadele täpne kontuur, järgides täpselt kõrva serva. Püüdke lõigata hästi ühtlaselt ja sälkudeta. Kõrvade trimmimistulemus peab jääma loomulik.
Kõrvade trimmimise etapid:
1. Harvenduskääridega lühendage karva kõrva pealt.
2. Tavaliste kääridega korrastage kõrva kontuur.
3. Harvenduskääridega korrastage kõrva tagune.
Lõigates karvu kõrva seest olge ettevaatlik ja vältige sisselõikamist, muidu hakkab koer edaspidi pelgama pügamist ja osutama vastupanu. Kõrvatagune on praegu moes lõigata lühemaks ning ka seal peab tegutsema väga hoolikalt ja täpselt, kui tahate, et koer ennast ka edaspidi teie kätte usaldaks. Kui kuldne võtab pähe kartma hakata, siis on temaga üpriski raske hakkama saada. Hakake kutsikaid trimmimisega harjutama varakult, näiteks viiekuuselt, kui seal isegi midagi trimmida polegi. Samas on oluline kasvõi kääride häälega harjumine.
Kuldsed retriiverid jumaldavad tähelepanu keskpunktis olemist ning reeglina mõistavad pügamist kui täiendavat tähelepanuavaldust.
Tumedatoonilisi kuldseid on raskem trimmida kui heledaid, iga ebakindlalt lõigatud koht paistab silma ning näib läbikumava aluskarva tõttu heledam. Esiotsa oleks hea harjutada koera peal, kes pole näitusekoer.
Kogemuste kasvades ja käe kindlamaks muutudes on võimalik ka pisut nipitada, näiteks kui jätta karv rinnal pisut pikemaks, võib visuaalselt parandada õla nurka. Kuid peetagu meeles – ükski ekspert ei looda üksnes silmadele, vaid katsub koera ka käega ning avastab puuduse kohe.
Tihti kerkib küsimus, kas trimmida tuleks ka kuldset, kellega näitusel ei osaleta. Asi on selles, et trimmitud koerad tunnevad ennast paremini, liiatigi soojal suveajal.
Ärge unustage küüsi lõikamast, kasutage häid küünelõikureid. Pidage meeles, et küüne sees on veresoon ja väga tundlik närv. Koer ei taha edaspidi alluda küüntelõikamise protseduurile, kui olete kunagi talle sellega valu põhjustanud. Ära lõigata tuleb pisut rohkem kui vaid küüneotsake ning tuleb arvestada, et vanade koerte või väga pikaks kasvanud küünte korral võib olla närvikanal küünes tavalisest pikem. Kui ei tihka ise küüsi lõigata, siis tuleks paluda kogenuma koeraomaniku abi või pöörduda loomaarsti poole.
Sageli on koerte hambad küllalt koledad ja tarvis oleks neid puhastada. Seda võib teha ise või lasta teha loomakliinikus. Arst eemaldab hambakivi, mida pole ise koduste vahenditega võimalik teha, samas kontrollib üle ka suuõõne seisukorra. Sellele lisaks võib kasutada koerte hambapastat, mida on tänapäeval saada päris mitmekesises valikus ning need, kes on proovinud, ütlevad, et koerad lasevad endal päris hea meelega hambaid harjata.

Tõlgitud Venemaa Retriiveriühingu kodulehelt www.retriever.ru. Avaldatud EKRÜ ajakirja 2003 aasta kevadnumbris. Tõlkija Annemari Oherd.

Trimmitud kuldne