ROTTWEILER:

LÜHIKE KOKKUVÕTE AJALOOST: rottweilerit peetakse üheks vanimaks koeratõuks, mille eellased pärinevad Vanast-Roomast. Neid koeri peeti seal karjavalvuritena ja –ajajatena. Rooma leegionidega koos tulid nad üle Alpide, kaitsetes inimesi ja nende loomakarju.

Rottweili ümbruses segunesid need koerad kohalikku päritolu koertega loomuliku ristumise teel. Nii kujunenud rottweilerite peaülesandeks sai karjavalvamin ja –ajamine ning peremehe ja ta varanduse kaitsmine. Tõug sai nime vana Saksa riigilinna Rottweili järgi ning tunti kui “rottweili lihunikukoera”. Kohalikud lihunikud kasvatasid ja aretasid seda koeratõugu ainuüksi tema töövõime ja kasulikkuse pärast. Aja jooksul kujunes rottweilerist esmaklassiline valve- ja karjakoer, keda kasutati ka veokoerana.

Kui kahekümnenda sajandi alguses tekkis vajadus leida koeratõugusid, mida saaks kasutada politseiteenistuses, võeti katsealuste hulka ka rottweilerid. Peagi ilmnes, et rottweilerid sobisid suurepäraselt politseiteenistuses vajalike ülesannete täitmiseks ja 1910. a. Kuulutati nad ametlikult politseikoerteks.

Rottweileri aretajate eesmärgiks on saada musta, selgepiiriliste kollakaspruunide laikudega jõulise välimusega õilsat ja väga tugevat koera, kes sobib erakordselt hästi kaaslaseks, valve- ja teenistuskoeraks.

TÄHTSAD PROPORTSIOONID: keha pikkus rinnaluust puusanukini ei tohi ületada turja kõrgust rohkem kui 15%.

 

KÄITUMINE JA ISELOOM: olles põhiolemuselt heatahtlik, rahulik ja lapsi armastav, on rottweiler väga kiindunud, kuulekas, sõnavõtlik ja töötahteline. Tema välimus on looduslähedane ja robustne, käitumine enesekindel, tasakaalukas ja kartmatu. Ta reageerib ümbritsevale erksalt.

 

PEA

 

KOLJUPIIRKOND: keskmise pikkusega, koljuluu on kõrvade vahel lai. Küljelt vaadatuna on laubajoon mõõdukalt võlvunud. Kuklaluu on hästi arenenud, kuid pole silmatorkav

KÜHM:hästi piiritletud.

NÄOPIIRKOND

NINA:ninaotsa suunas parajalt kitsenev ninaselg on sirge, lõpuosas lai. Nina, alati must, on hästi arenenud – pigem lai kui ümar ja suhteliselt suurte sõõrmetega.

KOON:võrreldes koljupiirkonnaga ei tohi näo esiosa tunduda pikenenuna ega lühenenuna.

MOKAD:mustad, tihedalt koos, suunurk mitte nähtav, igemed hästi tumedad.  

LÕUAD:üla- ja alalõug on tugevad ja laiad.

PÕSED:sarnaluud esileulatuvad.  

HAMBAD:tugevad, täisarvulised (42 hammast), käärhambumus, ülemised lõike- ehk eeshambad katavad alumisi tihedalt.

SILMAD:tumepruunid, mandlikujulised, keskmise suurusega. Laud liibuvad

KÕRVAD:kolmnurksed, keskmise suurusega, rippuvad, asetsevad kõrgel ja teineteisest kaugel. Hästi ees asuvad peadligi kõrvad tekitavad mulje, et kolju on lai.

KAEL:üsna pikk, lihaseline, kergelt kaardus, ilma rinnaloti- ja esileulatuva kõrisõlmeta.  

 

KERE

 

SELG:sirge, tugev, vastupidav. Nimmed lühikesed, tugevad ja lohus.  

RISTLUUD: laiad, keskmise pikkusega, kergelt ümarad. Ei lamedad ega kõhetud.

RINDKERE: avar, lai ja tugev (ligikaudu 50% õlakõrgusest) hästi arenenud rinna– ja esiletõusvate ribidega.

KÕHT:küljed ei ole tihedasti koos.

SABA:kupeeritud esimese või teise lüli kohalt. Neil maadel, kus saba kupeerimine on seadusega keelatud, võib saba olla loomulikus pikkuses.

 

JÄSEMED

 

ESIJALAD:eest vaadatuna on esijalad sirged ja mitte liiga ligistikku. Küljelt vaadtuna näib küünarvars sirgena. Abaluu kalle horisontaali suhtes umbes 45

ÕLAD:tublisti tagapool.

ÕLAVARS:tihedalt keha ligi.

KÜÜNARVARS:tugevasti arenenud ja musklis.

KÄPALUUD:kergelt vetruvad, tugevad, mitte sirged.

KÄPAD:ümmargused, kompaktsed ja hästi võlvunud; mõhnad kõvad, küüned lühikesed, mustad ja tugevad.

TAGAJALAD:tagant vaadatuna on jalad sirged ja mitte liiga ligistikku. Kui koer seisab vabalt, moodustavad ta puusaluu ja reieluu, reieluu ja sääreluu ja käpaluud nürinurki.

KINTSUD:on keskmise pikkusega, laiad ja tugevasti musklis.

SÄÄRED:on pikad, tugevad, ülalt laialt musklis ja alt tugevasoonelised ning lähevad sujuvalt üle nurklikuks käpaliigeseks.

KÄPAD:on esikäppadest pisut pikemad, kuid sama kompaktsed, võlvunud ja tugevate varvastega. Tagumised liigvarbad puuduvad.

KÕNNAK:rottweiler liigub ühtlaselt. Liikumisel jääb selg paigale ja suhtelsielt staabilseks. Liikumine on sundimatu, energiline, pidev, harmooniline ja hea sammuga.

NAHK:peanahk on üleni tihedalt liibuv. Kui koer on erksalt valvel, võib laup olla kergelt kortsus.

 

KARVKATE

 

KARVKATTE ISELOOMUSTUS:karvakate koosneb pealis- ja aluskarvast. Pealiskarv on keskmise pikkusega, kase, tihe ja sile. Aluskarv ei tohi pealiskarva vahelt välja paista. Kintsudel on karv pisut pikem.

VÄRVUS: mustr, selgepiiriliste kollakaspruunide laikudega põskedel. Koonul, kurgu all, rinnal, jalgadel, silmade kohal ja saba all.

 

KÕRGUS JA KAAL

Isaste turjakõrgus on 61-68 cm

61-62 cm on väike

63-64 cm on keskmine kõrgus

65-66 cm on on suur-õige kõrgus

67-68 cm on väga suur

Kaal: 50 kg

Emaste turjakõrgus on 56-63 cm

56-57 cm on väike

58-59 cm on keskmine kõrgus

60-61 cm on suur – õige kõrgus

62-63 cm on väga suur

Kaal: ligikaudu 42 kg

 

VEAD

VÄLIMUS:kergekaaluline, õbluke, igerik. Kerge kondi j kõhetute lihastega.

PEA: jahikoeratüüpi. Kitsas, kõhetu, liiga lühike, liiga pikk või rohmakas. Laup lame. Kühm puudub või on liiga väike.

NÄGU: koon on pikk või terav; nina on lõhestunud; ninaselg on kühmus, lohus või kongus; nina on kahvatu või täpiline.

MOKAD: ripnevad, on roosad või lapilised; suunurk nähtav.

LÕUAD: alalõug kitsas.

PÕSED: tugevasti pungis.

HAMBAD: tanghambumus.

KÕRVAD: on liiga madalal, rasked, pikad, lõdvad või hoiduvad taha. Ka loperdavad kõrvad või kõrvad, mis ei hoidu sümmeetriliselt.

SILMAD: heledad, sügaval asetsevad. Samuti ümmargused silmad.

KAEL: liiga pikk, liiga lühike või liiga kitsas.

KERE: liiga pikk, liiga lühike või liiga kitsas.

RINDKERE: lamedate ribidega või silindrikujuline. Puudub vetruvus.

SELG: liiga pikk, nõrk; nõgus või kühmus.

RISTLUUD: ristluude osa on liiga libamisi, liiga lühike, liiga lame või liiga pikk.

SABA: liiga kõrgel või liiga madalal.

ESIJALAD: kitsad või kõverad. Õlajoon järsult libamisis. Küünarluu lõtv või väljaulatuv. Liiga pikad, liiga lühikesed või liiga sirged õlavarred. Nõrgad või sirged küünarvarred. Käpa varbad hoiduvad väljaspoole. Liiga lamedad või liiga kumerad varbad. Deformeerunud varbad. Heledavärvilised küüned.

TAGAJALAD: kintsud lamedad, käpaliigesed liiga lähestikku, või liiga laialihoiduvad, lehma sõrgatseid meenutavad. Liigesed moodustavad liiga vähe või liiga palju nurki. Liigvarbad.

NAHK: on pea peal kortsus.

KARVKATE: pehme, karvad liiga lühikesed või liiga pikad, lainelised. Aluskarv puudub.

VÄRVUS: laigud väärates kohtades, mitte selgepiirilised, ähmased. Laigud liiga laialt levinud.

 

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD

ÜLDINE: mitte soole vastavalt märgistatud, s.t. isane emasena või vastupidi.

KÄITUMINE: ärevad, kartlikud, arad, pauku-kartvad, kurjad, ülemääraselt umbusklikud ja närvilised koerad.

SILMAD: lauhaigused (entroopia, ektroopia), kollased silmad, erivärvi silmad.

HAMBAD: alahambumus, ülehambumus, puuduvad tagumised hambad.

KARVKATE: karv väga pikk või lainjas.

KARVKATTE VÄRVUS: koerad, kellel puudub rottweileri tüüpiline must kollakaspruunide laikudega karvkate. Valged laigud.

 

NB! Isastel peab olema kaks normaalset munandit, mis on täielikult munandikotti laskunud.

 

 

 

 

 

 

 

KULDNE RETRIIVER:

Üldine välimus: Proportsionaalne, aktiivne, jõulise ja sujuvate liigutustega koer, sõbralik ilme ja olek.
Iseloom:
tark, intelligentne ja tõule omase töötahtega.
Temperament:
heatahtlik, sõbralik ja usaldav.
Pea:
Proportsionaalne ja selgepiiriliste joontega pea, mitte jämeda koljuga, liitub hästi kaelaga. Koon jõuline, lai ja sügav. Koon ja pea on suures plaanis sama pikkused. Otsaesine selgepiiriline. Nina must.
Silmad:
tumepruunid, üksteisest lahus asetsevad. Silmaääred tumedad.
Kõrvad:
keskmise suurusega, asetsevad silmade kõrgusel.
Suu:
tugevad lõuad. Täiuslik, korrapärane hambumus, s.t. alalõua esihambad puudutavad kergesti ülalõua esihammaste tagapinda.
Kael:
pikk, kuiv ja lihaseline.
Esiosa:
Jõuline luustik, pikk ja hästi tahapoole hoiduv õlg, pikk õlavars, sirged esijalad.
Keha:
Proportsionaalne, tervikliku, sügava ja pika rinnakorviga. Ribid pikad ja hästi kaardunud. Lameda seljajoonega.
Tagaosa:
Tugev nimmeosa, hea nurga all lihaliste reitega tagajalad. Madalal asetsevad kannad, tagajalad tagant vaadates paralleelsed, mitte sisse-või väljapoole kaardus.
Käpad:
Ümarad, sarnased kassikäppadele, tugevad.
Saba:
Ulatub kuni kannani. Kinnitub seljajoone kõrgusel ja koer hoiab saba sirgelt seljajoonega. Sabaots ei tohi kaarduda.
Liikumine:
Jõuline, paralleelne. Samm pikk ja vaba. Esimesed jalad ei tõuse kõrgele.
Karvkate:
Sile või lainjas, rohkete rippuvate karvadega. Tihe, vett hülgav aluskarv.



Värv:
Ükskõik milline kulla või koorevärv, ei või olla punane ega mahagoni värvi. Lubatud on mõned valged karvad rinnaosas.
Turjakõrgus: Isastel 56 – 61 cm ja emastel 51 – 56 cm.